1 Kings - 1 राजाओं 1 | View All

1. दाऊद राजा बूढ़ा वरन बहुत पुरनिया हुआ; और यद्यपि उसको कपड़े ओढ़ाये जाते थे, तौभी वह गर्म न होता था।

1. raajaina daaveedu bahu vruddhudu kaagaa sevakulu athaniki ennibattalu kappinanu athaniki vetta kalugaka yundenu.

2. सो उसके कर्मचारियों ने उस से कहा, हमारे प्रभु राजा के लिये कोई जवान कुंवारी ढूंढ़ी जाए, जो राजा के सम्मुख रहकर उसकी सेवा किया करे और तेरे पास लेटा करे, कि हमारे प्रभु राजा को गम पहुंचे।

2. kaabatti vaarumaa yelinavaadavunu raajavunagu neekoraku thagina chinnadaani vedakuta manchidi; aame raajaina nee samukhamandundi ninnu aadarinchi vetta kalugutaku nee kaugitilo pandukonunani cheppi

3. तब उन्हों ने समस्त इस्राएली देश में सुन्दर कुंवारी ढूंढ़ते ढूंढ़ते अबीशग नाम एक शूनेमिन को पाया, और राजा के पास ले आए।

3. ishraayeleeyula dheshapu dikkulannitilo thirigi oka chakkani chinnadaani vedaki, abeeshagu anu shoonemeeyuraalini chuchi raajunoddhaku theesikoni vachiri.

4. वह कन्या बहुत ही सुन्दर थी; और वह राजा की दासी होकर उसकी सेवा करती रही; परन्तु राजा उस से सहबास न हुआ।

4. ee chinnadhi bahu chakkanidai yundi raajunu aadarinchi upachaaramu cheyu chundenu gaani raaju daanini koodaledu.

5. तब हग्गीत का पुत्रा अदोनिरयाह सिर ऊंचा करके कहने लगा कि मैं राजा हूंगा; सो उस ने रथ और सवार और अपने आगे आगे दौड़ने को पचास पुरूष रख लिए।

5. haggeethu kumaarudaina adoneeyaa garvinchina vaadainene raaju nagudunani anukoni, rathamulanu gurrapu rauthulanu thanaku mundhugaa parugetthutaku ebadhimandi manushyulanu erpa rachukonenu.

6. उसके पिता ने तो जन्म से लेकर उसे कभी यह कहकर उदास न किया था कि तू ने ऐसा क्यों किया। वह बहुत रूपवान था, और अबशालोम के पीछे उसका जन्म हुआ था।

6. athani thandrineevu eelaaguna ela cheyu chunnaavani athanichetha eppudunu vichaarinchi athaniki noppi kalugajeyaledu. choochutaku athadu bahu saunda ryamu galavaadu, abshaalomu tharuvaatha puttinavaadu.

7. और उस ने सरूयाह के पुत्रा योआब से और एब्यातार याजक से बातचीत की, और उन्हों ने उसके पीछे होकर उसकी सहायता की।

7. athadu serooyaa kumaarudaina yovaabuthoonu yaajakudaina abyaathaaruthoonu aalochana cheyagaa vaaru adoneeyaa pakshamu vahinchi athaniki sahaayamu chesiri gaani

8. परन्तु सादोक याजक यहोयादा का पुत्रा बनायाह, नातान नबी, शिमी रेई, और दाऊद के शूरवीरों ने अदोनिरयाह का साथ न दिया।

8. yaajakudaina saadokunu yehoyaadaa kumaarudaina benaayaayunu pravakthayaina naathaanunu shimeeyunu reyeeyunu daaveeduyokka shoorulunu adoneeyaathoo kalisikonaka yundiri.

9. और अदोनिरयाह ने जोहेलेत नाम पत्थ्र के पास जो एनरोगेल के निकट है, भेड़- बैल और तैयार किए हुए पशू बलि किए, और अपने भाई सब राजकुमारों को, और राजा के सब यहूदी कर्मचारियों को बुला लिया।

9. adoneeyaa en‌rogelu sameepa mandundu johelethu anu bandadaggara gorrelanu edlanu krovvina doodalanu baligaa arpinchi, raajakumaaru lagu thana sahodarulanandarini yoodhaavaaragu raaju yokka sevakulanandarini pilipinchenu gaani

10. परन्तु नातान नबी, और बनायाह और शूरवीरों को और अपने भाई सुलैमान को उस ने न बुलाया।

10. pravakthayagu naathaanunu benaayanunu daaveedu shoorulanu thanaku sahodarudaina solomonunu piluvaledu.

11. तब नातान ने सुलैमान की माता बतशेबा से कहा, क्या तू ने सुना है कि हग्गीत का पुत्रा अदोनिरयाह राजा बन बैठा है और हमारा प्रभु दाऊद हसे नहीं जानता?

11. appudu naathaanu solomonu thalliyaina batshebathoo cheppina dhemanagaahaggeethu kumaarudaina adoneeyaa yeluchunna sangathi neeku vinabadaledaa? Ayithe ee sangathi manayelinavaadaina daaveedunaku teliyakaye yunnadhi.

12. इसलिये अब आ, मैं तुझे ऐसी सम्मति देता हूँ, जिस से तू अपना और अपने पुत्रा सुलैमान का प्राण बचाए।

12. kaabatti nee praanamunu nee kumaarudaina solomonu praanamunu rakshinchukonutakai nenu neekoka aalochana cheppedanu vinumu.

13. तू दाऊद राजा के पास जाकर, उस से यों पूछ, कि हे मेरे प्रभु ! हे राजा ! क्या तू ने शपथ खाकर अपनी दासी से नहीं कहा, कि तेरा पुत्रा सुलैमान मेरे पीछे राजा होगा, और वह मेरी राजगद्दी पर विराजेगा? फिर अदोनिरयाह क्यों राजा बन बैठा है?

13. neevu raajaina daaveedunoddhaku poyinaa yelinavaadaa, raajaa, avashyamugaa nee kumaarudaina solomonu naa venuka eluvaadai naa sinhaasanamu meeda aaseenudagunani nee sevakuraalanaina naaku neevu pramaana poorvakamugaa selavichithive; adoneeyaa yeluchunduta yemani adugavalenu.

14. और जब तू वहां राजा से ऐसी बातें करती रहेगी, तब मैं तेरे पीछे आकर, तेरी बातों को पुष्ट करूंगा।

14. raajuthoo neevu maatalaaduchundagaa nenu neevenuka lopaliki vachi neevu vinnavinchina maatalanu roodhiparachudunani cheppenu.

15. तब बतशेबा राजा के पास कोठरी में गई; राजा तो बहुत बूढ़ा था, और उसकी सेवा टहल शूनेमिन अबीशग करती थी।

15. kaabatti batsheba gadhilonunna raajunoddhaku vacchenu. Raaju bahu vruddhudainanduna shoonemeeyuraalaina abeeshagu raajunu kanipettu chundenu.

16. और बतशेबा ने झुककर राजा को दणडवत् की, और राजा ने पूछा, तू क्या चाहती है?

16. batsheba vachi raaju eduta saagilapadi namaskaaramu cheyagaa raajunee korika emani adigi nanduku aame yeelaagu manavi chesenu

17. उस ने उत्तर दिया, हे मेरे प्रभु, तू ने तो अपने परमेश्वर यहोवा की शपथ खाकर अपनी दासी से कहा था कि तेरा पुत्रा सुलैमान मेरे पीछे राजा होगा और वह मेरी गद्दी पर विराजेगा।

17. naa yelina vaadaa, neevu nee dhevudaina yehovaathoodani nee sevaku raalanaina naaku pramaanamu chesi avashyamugaa nee kumaaru daina solomonu naa venuka eluvaadai naa sinhaasanamu meeda aaseenudagunani selavichithive,

18. अब देख अदोनिरयाह राजा बन बैठा है, और अब तक मेरा प्रभु राजा इसे नहीं जानता।

18. ippudaithe adoneeyaa yeluchunnaadu. ee sangathi naa yelinavaadavunu raajavunagu neeku teliyakaye yunnadhi.

19. और उस ने बहुत से बैल तैयार किए, पशु और भेड़ें बलि कीं, और सब राजकुमारों की और एब्यातार याजक और योआब सेनापति को बुलाया है, परन्तु तेरे दास सुलैमान को नहीं बुलाया।

19. athadu edlanu krovvina doodalanu gorrelanu baligaa arpinchi raaja kumaarulanandarini yaajakudaina abyaathaarunu sainyaadhi pathiyaina yovaabunu pilipinchenu gaani nee sevakudaina solomonunu piluvaledu.

20. और हे मेरे प्रभु ! जे राजा ! सब इसाएली तुझे ताक रहे हैं कि तू उन से कहे, कि हमारे प्रभु राजा की गद्दी पर उसके पीछे कौन बैठेगा।

20. naa yelinavaadavaina raajaa, naa yelinavaadavaina raajavagu nee tharuvaatha sinhaasanamu meeda evadu aaseenudaguno andunugoorchi ishraayeleeyu landarunu kanipettiyunnaaru.

21. नहीं तो जब हमारा प्रभु राजा, अपने पुरखाओं के संग सोएगा, तब मैं और मेरा पुत्रा सुलैमान दोनों अपराधी गिने जाएंगे।

21. idigaaka naa yelinavaada vaina raajavagu neevu nee pitharulathookooda nidrapondina tharuvaatha nenunu naa kumaarudaina solomonunu apa raadhulamugaa enchabadudumu.

22. यों बतशेबा राजा से बातें कर ही रही थी, कि नातान नबी भी आ गया।

22. aame raajuthoo maata laaduchunnappudu pravakthayagu naathaanunu lopalikiraagaapravakthayagu naathaanu vachi yunnaadani sevakulu raajunaku teliyajesiri.

23. और राजा से कहा गया कि नातान नबी हाज़िर है; तब वह राजा के सम्मुख आया, और मुह के बल गिरकर राजा को दणडवत् की।

23. athadu raaju sannidhiki vachi namaskaaramu chesi saashtaangapadi

24. और नातान कहने लगा, हे मेरे पभु, हे राजा ! क्या तू ने कहा है, कि अदोनिरयाह मेरे पीछे राजा होगा और वह मेरी गद्दी पर विराजेगा?

24. naa yelinavaadavaina raajaa, adoneeyaa nee tharuvaatha eluvaadai nee sinhaasanamumeeda koorchundunani neevu selavichithivaa?

25. देख उस ने आज नीचे जाकर बहुत से बैल, तैयार किए हुए पशु और भेड़ें बलि की हैं, और सब राजकुमारों और सेनापतियों को और एब्यातार याजक को भी बुलालिया है; और वे उसके सम्मुख खाते पीते हुए कह रहे हैं कि अदोनिरयाह राजा जीवित रहे।

25. yelayanagaa ee dinamuna athadu poyi visthaaramaina yedlanu krovvina doodalanu gorrelanu baligaa arpinchi raajakumaarulanandarini sainyaadhipathulanu yaajakudaina abyaathaarunu pilipimpagaa vaaru vaani samukhamulo annapaanamulu puchukonuchuraajaina adoneeyaa chiranjeevi yagunugaaka ani palukuchunnaaru.

26. परन्तु मुझ तेरे दास को, और सादोक याजक और यहोयादा के पुत्रा बनायाह, और तेरे दास सुलैमान को उस ने नहीं बुलाया।

26. ayithe nee sevakudanaina nannunu yaajakudaina saadokunu yeho yaadaa kumaarudaina benaayaanu nee sevakudaina solomonunu athadu pilichinavaadu kaadu.

27. क्या यह मेरे प्रभु राजा की ओर से हुआ? तू ने तो अपने दास को यह नहीं जताया है, कि प्रभु राजा की गद्दी पर कौन उसके पीछे विराजेगा।

27. naa yelinavaada vunu raajavunagu nee tharuvaatha nee sinhaasanamumeeda evadu aaseenudai yunduno adhi nee sevakudanaina naathoo cheppaka yunduvaa? ee kaaryamu naa yelinavaadavunu raajavu nagu nee selavu choppuna jaruguchunnadaa? Ani yadigenu.

28. दाऊद राजा ने कहा, बतशेबा को मेरे पास बुला लाओ। तब वह राजा के पास आकर उसके साम्हने खड़ी हुई।

28. daaveedu batshebanu piluvumani selaviyyagaa aame raaju sannidhiki vachi raaju eduta niluvabadenu.

29. राजा ने शपथ खाकर कहा, यहोवा जो मेरा प्राण सब जोखिमों से बचाता आया है,

29. appudu raaju pramaana poorvakamugaa cheppinadhemanagaasakalamaina upadravamulalonundi nannu vidipinchina yehovaa jeevamuthoodu

30. उसके जीवन की शपथ, जैसा मैं ने तुझ से इस्राएल के परमेश्वर यहोवा की शपथ खाकर कहा था, कि तेरा पुत्रा सुलैमान मेरे पीछे राजा होगा, और वह मेरे बदले मेरी गद्दी पर विराजेगा, वैसा ही मैं निश्चय आज के दिन करूंगा।

30. avashyamugaa nee kumaarudaina solomonu naa tharuvaatha eluvaadai naaku prathigaa naa sinhaasanamu meeda aaseenudagunani ishraayeleeyula dhevudaina yehovaa naamamu thoodani nenu neeku pramaanamu chesinadaanini ee dinamunane neraverchudunani cheppagaa

31. तब बतशेबा ने भूमि पर मुंह के बल गिर राजा को दणडवत् करके कहा, मेरा प्रभु राजा दाऊद सदा तक जीवित रहे !

31. batsheba saagila padi raajunaku namaskaaramu chesinaa yelinavaadaina raajagu daaveedu sadaakaalamu bradukunu gaaka anenu.

32. तब दाऊद राजा ने कहा, मेरे पास सादोक याजक नातान नबी, अहोयादा के पुत्रा बनायाह को बुला लाओ। सो वे राजा के साम्हने आए।

32. appudu raajaina daaveeduyaajakudaina saadokunu pravaktha yaina naathaanunu yehoyaadaa kumaarudaina benaa yaanu naayoddhaku piluvumani selaviyyagaa vaaru raaju sannidhiki vachiri.

33. राजा ने उन से कहा, अपने प्रभु के कर्मचारियो को साथ लेकर मेरे पुत्रा सुलैमान को मेरे निज खच्चर पर चढ़ाओ; और गीहोन को ले जाओ;

33. anthata raajumeeru mee yelina vaadanaina naa sevakulanu piluchukoni poyi naa kumaaru daina solomonunu naa kanchara gaadidameeda ekkinchi gihonunaku theesikonipoyi

34. और वहां सादोक याजक और नातान नबी इस्राएल का राजा होने को उसका अभिषेक करें; तुब तुम सब नरसिंगा फूंककर कहना, राजा सुलैमान जीवित रहे।

34. yaajakudaina saadokunu pravakthayaina naathaanunu akkada ishraayeleeyulameeda raajugaa athaniki pattaabhishekamu chesina tharuvaatha meeru baakaanaadamu chesiraajaina solomonu chiranjeevi yagunugaaka ani prakatana cheyavalenu.

35. और तुम उसके पीछे पीछे इधर आना, और वह अकर मेरे सिंहासन पर विराजे, क्योंकि मेरे बदले में वही राजा होगा; और उसी को मैं ने इस्राएल और यहूदा का प्रधान होने को ठहराया है।

35. ishraayelu vaarimeedanu yoodhaavaarimeedanu nenathanini adhikaarigaa niyaminchi yunnaanu ganuka pimmata meeru yeroosha lemunaku athani ventaraagaa athadu naa sinhaasanamumeeda aaseenudai naaku prathigaa raajagunu ani selavicchenu.

36. तब यहोयादा के पुत्रा बनायाह ने कहा, आमीन ! मेरे प्रभु राजा का परमेश्वर यहोवा भी ऐसा ही कहे।

36. anduku yehoyaadaa kumaarudaina benaayaa raaju naku pratyuttharamugaa itlanenu'aalaagu jarugunu gaaka, naa yelinavaadavunu raajavunagu nee dhevudaina yehovaa aa maatanu sthiraparachunu gaaka.

37. जिस रीति यहोवा मेरे प्रभु राजा के संग रहा, उसी रीति वह सुलैमान के भी संग रहे, और उसका राज्य मेरे प्रभु दाऊद राजा के राज्य से भी अधिक बढ़ाए।

37. yehovaa naa yelina vaadavunu raajavunagu neeku thoodugaa nundinatlu aayana solomonunaku thoodugaanundi, naa yelinavaadaina raajagu daaveeduyokka raajyamukante athani raajyamu ghanamugaa cheyunugaaka anenu;

38. तब सादोक याजक और नातान नबी और यहोयादा का पुत्रा बनायाह करेतियों और पलेतियों को संग लिए हुए नीचे गए, और सुलैमान को राजा दाऊद के खच्चर पर चढ़ाकर गीहोन को ले चले।

38. kaabatti yaajakudaina saadokunu pravakthayaina naathaanunu yehoyaadaa kumaarudaina benaayaayunu keretheeyulunu peletheeyu lunu raajaina daaveedu kancharagaadidameeda solomonunu ekkinchi gihonunaku theesikoni raagaa

39. तब सादोक याजक ने यहोवा के तम्बू में से तेल भरा हुआ सींग निकाला, और सुलैमान का राज्याभिषेक किया। और वे नरसिंगे फूंकने लगे; और सब लोग बोल उठे, राजा सुलैमान जीविन रहे।

39. yaajakudaina saadoku gudaaramulonundi thailapu kommunu techi solomonunaku pattaabhishekamu chesenu. Appudu vaaru baakaa oodagaa koodina janulandarunuraajaina solomonu chiranjeeviyagunugaaka ani kekaluvesiri

40. तब सब लोग उसके पीछे पीछे बांसुली बजाते और इतना बड़ा आनन्द करते हुए ऊपर गए, कि उनकी ध्वनि से पृथ्वी डोल उठी।

40. mariyu aa janulandarunu athani vembadivachi pillanagrovulanu ooduchu, vaati naadamuchetha nela baddalagunatlu atyadhika mugaa santhooshinchiri.

41. जब अदोनिरयाह और उसके सब नेवतहरी खा चुके थे, तब यह ध्वनि उनको सुनाई पड़ी। और योआब ने नरसिंगे का शब्द सुनकर पूछा, नगर में हलचल और चिल्लाहट का शब्द क्यों हो रहा है?

41. adoneeyaayunu athadu pilichina vaarandarunu vindulo undagaa vindu mugiyabovu samayamuna aa chappudu vaariki vinabadenu. Yovaabu baakaanaadamu vinipattanamunandu ee allari yemani yadugagaa

42. वह यह कहता ही था, कि एब्यातार याजक का पुत्रा योनातन आया और अदोनिरयाह ने उस से कहा, भीतर आ; तू तो भला मनुष्य है, और भला समाचार भी लाया होगा।

42. yaajakudaina abyaathaaru kumaarudaina yonaathaanu vacchenu. Adoneeyaalopaliki rammu, neevu dhairyavanthudavu, neevu shubha samaachaaramulathoo vachuchunnaavanagaa

43. योनातन ने अदोनिरयाह से कहा, सचमुच हमारे प्रभु राजा दाऊद ने सुलैमान को राजा बना दिया।

43. yonaathaanu adoneeyaathoo itlanenunijamugaa mana yelinavaadunu raajunagu daaveedu solomonunu raajugaa niyaminchiyunnaadu.

44. और राजा ने सादोक याजक, नातान नबी और यहोयादा के पुत्रा बनायाह और करेतियों और पलेतियों को उसके संग भेज दिया, और उन्हों ने उसको राजा के खच्चर पर चढ़ाया है।

44. raaju yaajakudaina saadokunu pravakthayaina naathaanunu yehoyaadaa kumaarudaina benaa yaanunu keretheeyulanu peletheeyulanu athanithookooda pampagaa vaaru raaju kancharagaadidameeda athani noore ginchiri;

45. और सादोक याजक, और नातान नबी ने गीहोन में उसका राज्याभिषेक किया है; और वे वहां से ऐसा आनन्द करते हुए ऊपर गए हैं कि नगर में हलचल मच गई, और जो शब्द तुम को सुनाई पड़ रहा है वही है।

45. yaajakudaina saadokunu pravakthayaina naathaanunu gihonu daggara athaniki pattaabhishekamu chesiri; akkada nundi vaaru santhooshamugaa vachiyunnaaru; anduvalana pattanamu allari aayenu; meeku vinabadina dhvani yidhe.

46. सुलैमान राजगद्दी पर विराज भी रहा है।

46. mariyu solomonu raajyaasanamumeeda aaseenudai yunnaadu;

47. फिर राजा के कर्मचारी हमारे प्रभु दाऊद राजा को यह कहकर धन्य कहने आए, कि तेरा परमेश्वर, सुलैमान का नाम, तेरे नाम से भी महान करे, और उसका राज्य तेरे राज्य से भी अधिक बढ़ाए; और राजा ने अपने पलंग पर दणडवत् की।

47. andukai raaju sevakulu mana yelinavaadunu raajunagu daaveedunaku kruthagnathalu chellimpa vachi, neeku kaligina khyaathi kante solomonunaku ekkuvaina khyaathi kalugunatlunu, nee raajyamukante athani raajyamu ghanamugaa undunatlunu dhevudu dayacheyunu gaaka ani cheppagaa raaju manchamumeeda saagilapadi nama skaaramu chesi yitlanenu

48. फिर राजा ने यह भी कहा, कि इस्राएल का परमेश्वर यहोवा धन्य है, जिस ने आज मेरे देखते एक को मेरी गद्दी पर विराजमान किया है।

48. nenu sajeevinai yundagaa ee dinamuna jariginatlu naa sinhaasanamumeeda aaseenudagutaku ishraayeleeyula dhevudaina yehovaa okani naaku dayachesinanduku aayanaku sthootramu kalugunugaaka anenu.

49. तब जितने नेवतहरी अदोनिरयाह के संग थे वे सब थरथरा गए, और उठकर अपना अपना मार्ग लिया।

49. anduku adoneeyaa pilichina vaaru bhayapadi lechi thama thama yindlaku vellipoyiri.

50. और अदोनिरयाह सुलैमान से डर कर अठा, और जाकर वेदी के सींगों को पकड़ लिया।

50. adoneeyaa solomonunaku bhayapadi lechi bayaludheri balipeethapu kommulanu pattukonenu.

51. तब सुलैमान को यह समाचार मिला कि अदोनिरयाह सुलैमान राजा से ऐसा डर गया है कि उस ने वेदी के सींगों को यह कहकर पकड़ लिया है, कि आज राजा सुलैमान शपथ खाए कि अपने दास को तलवार से न मार डालेगा।

51. adoneeyaa raajaina solo monunaku bhayapadi balipeethapu kommulanu pattukoniraajaina solomonu thana sevakudanaina nannu katthichetha champakunda ee dinamuna naaku pramaanamu cheyavalenani manavi cheyuchunnatlu solomonunaku samaachaaramu raagaa

52. सुलैमान ने कहा, यदि वह भलमनसी दिखाए तो उसका एक बाल भी भूमि पर गिरने न पाएगा, परन्तु यदि उस में दुष्टता पाई जाए, तो वह मारा जाएगा।

52. solomonu eelaagu selavicchenu athadu thannu yogyunigaa aguparachukonina yedala athani thala vendrukalalo okatainanu krindapadadu gaani athaniyandu daushtyamu kanabadina yedala athaniki maranashiksha vachunani selavichi

53. तब राजा सुलैमान ने लोगों को भेज दिया जो उसको वेदी के पास से उतार ले आए तब उस ने आकर राजा सुलैमान को दणडवत् की और सुलैेमान ने उस से कहा, अपने घर चला जा।

53. balipeethamunoddhanundi athani piluvanampinchenu; athadu vachi raajaina solomonu eduta saashtaangapadagaa solomonu athanithoonee yintiki pommani selavicchenu.



Shortcut Links
1 राजाओं - 1 Kings : 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
उत्पत्ति - Genesis | निर्गमन - Exodus | लैव्यव्यवस्था - Leviticus | गिनती - Numbers | व्यवस्थाविवरण - Deuteronomy | यहोशू - Joshua | न्यायियों - Judges | रूत - Ruth | 1 शमूएल - 1 Samuel | 2 शमूएल - 2 Samuel | 1 राजाओं - 1 Kings | 2 राजाओं - 2 Kings | 1 इतिहास - 1 Chronicles | 2 इतिहास - 2 Chronicles | एज्रा - Ezra | नहेम्याह - Nehemiah | एस्तेर - Esther | अय्यूब - Job | भजन संहिता - Psalms | नीतिवचन - Proverbs | सभोपदेशक - Ecclesiastes | श्रेष्ठगीत - Song of Songs | यशायाह - Isaiah | यिर्मयाह - Jeremiah | विलापगीत - Lamentations | यहेजकेल - Ezekiel | दानिय्येल - Daniel | होशे - Hosea | योएल - Joel | आमोस - Amos | ओबद्याह - Obadiah | योना - Jonah | मीका - Micah | नहूम - Nahum | हबक्कूक - Habakkuk | सपन्याह - Zephaniah | हाग्गै - Haggai | जकर्याह - Zechariah | मलाकी - Malachi | मत्ती - Matthew | मरकुस - Mark | लूका - Luke | यूहन्ना - John | प्रेरितों के काम - Acts | रोमियों - Romans | 1 कुरिन्थियों - 1 Corinthians | 2 कुरिन्थियों - 2 Corinthians | गलातियों - Galatians | इफिसियों - Ephesians | फिलिप्पियों - Philippians | कुलुस्सियों - Colossians | 1 थिस्सलुनीकियों - 1 Thessalonians | 2 थिस्सलुनीकियों - 2 Thessalonians | 1 तीमुथियुस - 1 Timothy | 2 तीमुथियुस - 2 Timothy | तीतुस - Titus | फिलेमोन - Philemon | इब्रानियों - Hebrews | याकूब - James | 1 पतरस - 1 Peter | 2 पतरस - 2 Peter | 1 यूहन्ना - 1 John | 2 यूहन्ना - 2 John | 3 यूहन्ना - 3 John | यहूदा - Jude | प्रकाशितवाक्य - Revelation |

Explore Parallel Bibles
21st Century KJV | A Conservative Version | American King James Version (1999) | American Standard Version (1901) | Amplified Bible (1965) | Apostles' Bible Complete (2004) | Bengali Bible | Bible in Basic English (1964) | Bishop's Bible | Complementary English Version (1995) | Coverdale Bible (1535) | Easy to Read Revised Version (2005) | English Jubilee 2000 Bible (2000) | English Lo Parishuddha Grandham | English Standard Version (2001) | Geneva Bible (1599) | Hebrew Names Version | Hindi Bible | Holman Christian Standard Bible (2004) | Holy Bible Revised Version (1885) | Kannada Bible | King James Version (1769) | Literal Translation of Holy Bible (2000) | Malayalam Bible | Modern King James Version (1962) | New American Bible | New American Standard Bible (1995) | New Century Version (1991) | New English Translation (2005) | New International Reader's Version (1998) | New International Version (1984) (US) | New International Version (UK) | New King James Version (1982) | New Life Version (1969) | New Living Translation (1996) | New Revised Standard Version (1989) | Restored Name KJV | Revised Standard Version (1952) | Revised Version (1881-1885) | Revised Webster Update (1995) | Rotherhams Emphasized Bible (1902) | Tamil Bible | Telugu Bible (BSI) | Telugu Bible (WBTC) | The Complete Jewish Bible (1998) | The Darby Bible (1890) | The Douay-Rheims American Bible (1899) | The Message Bible (2002) | The New Jerusalem Bible | The Webster Bible (1833) | Third Millennium Bible (1998) | Today's English Version (Good News Bible) (1992) | Today's New International Version (2005) | Tyndale Bible (1534) | Tyndale-Rogers-Coverdale-Cranmer Bible (1537) | Updated Bible (2006) | Voice In Wilderness (2006) | World English Bible | Wycliffe Bible (1395) | Young's Literal Translation (1898) | Hindi Reference Bible |